Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vetes kõrgub uhkes üksinduses muljetavaldav ja aukartustäratav Island, mille südames – pealinnas Reykjavikis – tuksub elu ühtlases rütmis.
Asukoht
Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vetes kõrgub uhkes üksinduses muljetavaldav ja aukartustäratav Island, mille südames – pealinnas Reykjavikis – tuksub elu ühtlases rütmis.
Saare enam kui 100 000 ruutkilomeetrit on koduks 300 000 islandlasele, kes elavad kõrvuti vulkaanide, geisrite, liustike ja mägedega. See on kontrastide maa: lõputute suvepäevade järel tulevad pikad talveööd ning mahe soojus asendub kiirelt tormituultega, mis näivad puhuvad eikuskilt.
Keel
Islandi elanikud räägivad riigikeelt ehk islandi keelt, mis on üsna omapärane. Kuigi enamikule praegu kõneldavatest keeltest on avaldanud tugevat mõju tänapäevane lingua franca ehk inglise keel, nii et neis võib igal sammul kuulda laensõnu, on islandi keel sellest moest puutumata jäänud ja säilitanud oma eheduse. Peale selle pole keele grammatikareeglid alates klassitsismiajastust palju muutunud, nii et islandlased saavad vabalt lugeda vanu islandikeelseid saagasid nende algupärasel kujul.
Isegi perekonnanimed on siin kummalised – selle asemel, et Läänest eeskuju võtta, moodustatakse perekonnanimi lapse isa või ema nimest, millele lisatakse järelliide dottir (otsetõlkes tütar) või son (otsetõlkes poeg).
Kuhu minna ja mida teha?
Reykjavikil on teile ridamisi üllatusi varuks. Maailmas ei ole kohta, mis suudaks Islandiga võistelda vaheldusrikkuse poolest ‒ olge valmis selleks, et suurem osa päevast on teil üllatunud nägu peas.
Kõik mäletavad 2010. aastal toimunud Eyjafjallajökulli vulkaanipurset, mis halvas halastamatult lennuliikluse. Kuigi Island on tuntud vulkaanilise tegevuse poolest, on saarel mitmeid tulemägesid, nende seas näiteks Thrihnukagigur, mis ei ole aastatuhandeid aktiivsuse märke näidanud, nii et võite julgelt laskuda selle põhja ja uurida lähemalt magmakambrit.
Alates septembrist (kuni aprillini) võib selgetel öödel näha virmalisi. Virmalised on üks vaatemängulisemaid loodusnähtusi, mida jälgides on mõnus lasta oma mõtetel taevase värvidemängu taustal uitama minna.
Päevasel ajal on lõbus vaadelda geisriväljal taeva poole purskuvaid kuumaveeallikaid. Strokkuri geiser paiskab 40meetrise kuumaveesamba õhku iga viie minuti järel, nii et teil ei ole tarvitse muretseda, et ehk jääte sellest vaatemängust ilma. Tervisele kasulikku mineraaliderikast vett saab nautida Sinise laguuni geotermilises spaas, mis on ehk üks Islandi tuntuim turismimagnet.
Kui soovite vahelduseks puhata rohketest muljetest, millega Islandi loodus teid üle külvab, külastage Hallgrímskirkja kirikut, mille kohta peab ütlema, et selle välimus meenutab Islandi maastikku. Selle tohutu massiiv kaunistab Reykjaviki siluetti ja sealt avaneb suurejooneline vaade tervele linnale ‒ seda saavad nautida kõik, kes on valmis kirikutorni tippu viivaks liftisõiduks krónur’eid välja käima.
Ajaloohuvilised peaksid kindlasti külastama Islandi rahvamuuseumi. Poolteistsada aastat tagasi asutatud muuseumi tohutu suurde kogusse kuulub palju eksponaate, mis on seotud islandlaste ja nende minevikuga. Hea uudis on see, et muuseum on väga peresõbralik, nii et igav ei hakka lastel ega täiskasvanutel.
Veel üks Reykjaviki vaatamisväärsus, mida peaks kindlasti külastama, on Harpa kontserdimaja. Päevasel ajal helkleb selle klaasfassaad päikese käes, peegeldades tagasi pisimagi valguskiire, kuid õhtusel ajal hõõgub ja lõõmab see horisondi kohal – igal juhul muljetavaldav vaatepilt!
Ostuhuvilistel ei tasu meelt heita! Reykjaviki peamine ostutänav Laugavegur ootab teid. Sellel elust kihaval tuiksoonel leidub tihedas reas suuremaid ja väiksemaid moekaupade poode, kus saate tutvuda Islandi moe- ja tootedisaini parimate paladega.
Kui olete kord juba Islandil, tuleb kindlasti teha tutvust ka kohaliku köögiga. Uskuge või mitte, aga Island on hot dog’ide paradiis – neid müüakse iga nurga peal. Islandi pylsa on kõike muud kui üks tavaline hot dog – lisaks lambalihast vorstikesele pannakse saia vahele veel nii toorest valget kui ka krõbedat praetud sibulat, ketšupit, sinepit ja remulaadkastet. Kindlasti tasub proovida skyr’i – see suure valgusisaldusega piimatoode maitseb nagu jogurt, kuid on tegelikult hoopis toorjuust. Eriti hästi maitseb see koos marjade ja veidi suhkruga!
