Kaunis Verona, kust voolab läbi Adige jõgi ja mis on tuntud kui kahe õnnetu armastaja kodulinn (ja mis on tegevuskohaks veel kahele Shakespeare’i näidendile), asub Põhja-Itaalias.
Asukoht
Kaunis Verona, kust voolab läbi Adige jõgi ja mis on tuntud kui kahe õnnetu armastaja kodulinn (ja mis on tegevuskohaks veel kahele Shakespeare’i näidendile), asub Põhja-Itaalias. Nii nagu ei ole teada, kust tuleb nimi Verona, varjab ka Verona kauget ajalugu saladuseloor. Ent nüüdseks on linn tänu Rooma ja keskaegsetele mälestistele kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Verona on igati kadestamisväärse asukohaga – seda ümbritsevad viinamarjaistandused, kus tehakse suurepärast veini, ning lisaks on siit mugav alustada sõitu kõigil suusatamishuvilistel.
Keel
Kuigi Romeo ja Julia tõotasid teineteisele igavest armastust kaunilt kõlavas varases uusinglise keeles, räägitakse Veronas itaalia keelt. Viimane on üks paljudest romaani keeltest, mis arenes rahvaladina keelest tänapäeval tuntud itaalia keeleni. Prantsuse, hispaania ja portugali keele oskajad saavad mingil määral itaalia keelest aru ilma seda õppimata, sest need kõik pärinevad samast algkeelest. Kuigi Veronas liigub ringi ohtralt turiste ja tänu sellele saab seal hakkama ka inglise keelega, muudab reisi palju itaaliapärasemaks see, kui oskate näiteks tassi kange espresso eest öelda Molte grazie! (suur tänu).
Kuhu minna ja mida teha?
Talv on suurepärane aeg Verona külastamiseks, sest suusahooaeg on siis täies hoos ning selles piirkonnas leidub kuurorte igale maitsele ja tasemele – nii algajatele suusatajatele kui ka kogenud lumelauduritele, kes tahavad oma oskusi uuel moel proovile panna. Need, kes hindavad rahulikku sõitu, võiksid kaaluda Passo Tonalet, mis on väga hea hinna-kvaliteedi suhtega kuurort. Külastajad, kes soovivad nautida imekauneid vaateid, peaksid võtma suuna moodsale Cortina d’Ampezzole, kus toimusid kunagi taliolümpiamängud. Need, kes tahavad end proovile panna ja katsetada vahelduseks lumeräätsadega kõndimist, võiksid külastada Madonna di Campigliot, kus saab harrastada ka öösuusatamist.
Kui olete aga tulnud siia ainult Verona enda pärast, on linnas palju, mida vaadata. Külastage näiteks Verona Arenat: see on I sajandil m.a.j ehitatud hiigelsuur amfiteater, kus gladiaatorid võitlesid 400 aastat elu ja surma peale. Tänapäeval toovad aga hoopis esmaklassilised ooperietendused siia kokku tuhandeid vaatajaid.
Shakespeare’i eest ei ole Veronas kuskile pääsu – kui olete selleks sisimas valmis, külastage kindlasti Casa di Giuliettat. Räägitakse, et ei ole tingimata vaja majapileti eest suurt summat välja käia, sest piisab ka lihtsalt siseõues nähtava rõdu imetlemisest.
Duomo di Verona ehk Verona katedraal pakub rohkelt silmailu – kreemika fassaadi taha on peitunud rikkalikud värvimängud, imelised seinamaalingud ja suurejoonelised detailid, mis võivad esile kutsuda isegi religioosse kirgastumise. Jätkuks eelnevale külastage Basilica di San Zenot – see järjekordne roomani stiilis arhitektuuripärl on kaunilt restaureeritud ja laseb heita pilgu minevikku.
Ja et mälestustelaegas saaks ääreni täis, veetke pärastlõuna Castelvecchio palees asuvas samanimelises muuseumis. Selles meistriteoses, mida sakslased sõja lõpus pommitasid ja mille taastas Carlo Scarpa, põimuvad sujuvalt vana ja uus täiuslikuks tervikuks, mis jätab külastajad sõnatuks. Loomulikult on muuseumis suurepärane kesk- ja renessansiaegne kunstikogu.
Kõik gurmaanid on Veronas seitsmendas taevas, sest Itaalia kööki peetakse üheks maailma paremaks. Kuigi Itaalia õhtusöögilaualt ei puudu kindlasti makaronitoidud ega pitsa, on Verona tunnusroaks polenta – kreemjas maisitangupuder, mida serveeritakse tavaliselt kas seente, juustu või tomatiraguuga. Reisi Itaaliasse ei saa lugeda kordaläinuks, kui te pole nautinud suurt gelato-portsjoni Gelateria Ponte Pietras, kus jäätisevalikus on kõige dekadentlikumad maitsed. Lõpetuseks ampsake Romeo Ohkeid ja Julia Suudlusi – imelise šokolaaditäidisega šokolaadi-mandliküpsiseid.
